Day 3. // 14th of July

On kätte jõudnud kolmapäev. Ärkasime jälle vara, sest päev tõotas tulla tegevust täis. Tänane päev näeb ette ajaveetmist Antwerpenis. Sõitsime ratastega Antwerpeni ja hommikul tegi üks väga vahva vanamees meile tuuri Antwerpeni loomaaias (väidetavalt üks vanimaid loomaaedu Euroopas) ja see tuur oli väga väga põnev. Giid oskas väga põnevalt ja kaasahaaravalt kõnelda. Kohe alguses viis giid meid ühte ruumi, kuhu olevat saanud väga vähesed inimesed, sest seda tavainimestele ei näidata. Nagu ma aru sain, siis oli see pigem õppeeesmärkidel?? Igatahes, seal ruumis ta rääkis natuke meile loomadest ja siis andis igaühele madu puutuda. Tungiva soovi korral saadi madu ka käes hoida. Mina ei soovinud madu ei puutuda ega käes hoida. Enamus siiski soovis madu puutuda ja osad isegi hoida. Aga mina tunnistan ausalt, et kardan selliseid asju. Peale teiste põnevate loomade oli meil au näha ka Antwerpeni loomaaia uhkust - Kai-Mooki, 1 aastast elevanti, kes olevat Antwerpenis lausa väga kuum uudis olnud. Pärast loomaaia tuuri leidsime koha, kus istuda ja sõime lõunat. Mina seda ei kuulnud, ent selle lõuna ajal lõid Jeroen ja Patje fraasi, mis kõlab ilmselt meie kõigi kõrvus siiani "Here's Freddy! Naughty, naughty! :D Lõunal ja ka pärast seda mõtlesime pingsalt, mida edasi teha. Eesti poisid läksid juba üsna ruttu peale lõunat ära, ent meie arutasime belglastega, et kas nad on äkki nõus meile Antwerpenis linnatuuri tegema. Tiba aega võeti mõtlemiseks, ent lõpuks oldi nõus.Ohjad haaras enda kätte geograafiaõpetaja Fred, kes tutvustas meile innukalt Antwerpeni linna. Pärast pisikest linnatuuri läksime shoppama. Minu mäletamist mööda otsisime me pisut, ent lõpuks leidsime Antwerpeni linna shopping streeti. Ostsin sellelt tänavalt oma õdedele ja emale kuhjaga riideid. Kuna üsna pea olime päris väsinud, siis läksime istusime kolmekesi - Pille-Riin, mina ja Kadi maci maha. Puhkasime pisut ja oligi aeg taas liikuma hakata - meie kohtumispunkti, loomaaia ette. Sealt läksime alla rattaparklasse, võtsime endile jälle rattad ja sõitsime tagasi noortekeskusesse. Sõime õhtust ja toimus selline põnev üritus nagu music workshop, kus tuli teha vanadest pottidest ja pannidest endale muusikariistad ning mõelda välja omad rütmid. Seda tuli tegema mingi lahe muusikamees. See kestis üsna kaua, kauem kui ma eeldasin, ent lõpuks saime kokku ühe vinge loo, mida ka lindistati (aga mida ma siiani kahjuks teist korda pole kuulnud). Peale seda trashbeati või music workshopi, kuidas keegi nimetab, oli jälle aeg üheks toredaks õhtuks/ööks wearwolfi mängimise saatel. Läksime taas üsna hilja magama, ent see meid ei häirinud, sest sellest nädalast tuli võtta kõik, mis võtta andis. Juba kolmandat päeva toimus meil Kadiga enne magamaminemist päeval toimunu üle arutlemine, saime kõik südamelt ära rääkida ja saime ka jätkuvalt palju naerda!!! Polegi varem maininud, et meil olid Kadiga stabiilselt lakkamatud naeruhood, mis muutsid sealveedetud aja veelgi nauditavamaks! Võisime naerda väga tühiste asjade üle väga pikalt ja vägagi südamest. Aga kunagi ei naernud me paha pärast, kui kellelegi ka nii tundus. Mitte kunagi! :) Tänan siinkohal Kadit, kes tõi päikest minu päevadesse :)
Und.