Day 5. // 16th of July

Hommikust! Täna ärkasime veel varem, sest oli vaja varakult rongile jõuda, et Brüsselisse jõuda. Sõitsime jalgratastega kesklinna jälle sinnasamasse parklasse ja panime rattad ära ning suundusime rongijaama, mis asus sealsamas lähedal. Rongiga läksime Brüsseli põhjajaama. Sealt pidime üsna pika maa ära kõndima, kuni lõpuks jõudsime Brüsseli noortekeskusesse nimega JES. See noorteklubi on loodud selleks, et aidata kõiki, kes abi vajavad. Meid juhatati üles korrusele, kus takistusrajale minna soovivad inimesed said endale rakmed külge panna. Mina loobusin juba enne takistusraja läbimist, sest väiksemgi kõrgus tekitab minus hirmu ja pidasin targemaks mitte üldse kuhugi ronidagi. Ühesõnaga, mina siis pildistasin, kuidas teised endale rakmed külge panid ja hiljem pildistasin ka takistusraja läbimist (Kätlini sõnul tegin ligi 200 pilti:D:D). See takistusrada oli NIIIIIIIIIIII kõrge ja NIIIIIIIIII hirmus. Selle läbisid vaid vähesed, paljud jätsid pooleni, aga au ja kiitus nendele, kes suutsid raja läbida. Ja need olid: Jeroen, Pille-Riin, Sander, Lagle-Marie, Kersten ja Marttin ning Jane ja Stjin. Panen ka pildi sellest, kui kõrge see rada oli... Ühesõnaga, kui viimane inimene selle raja lõpetas (see oli vist Stjin), siis võeti rakmed seljast ja kõndisime Brüsseli kesklinna poole. Pean mainima, et nii imelik oli kõndida, mitte rattaga sõita:D Jõudsime siis kesklinna mingile platsile ja sõime seal lõunat. Seejärel anti kampadele kaardid ja öeldi, et võime ise ringi käia. Meie käisime ringi mina, Kadi, Pille-Riini ja Sandriga. Loen Patje päevikust, et samal ajal, kui enamus meist shoppama või vaatamisväärsustega tutvuma läksid, siis läksid belglased ja Eesti poisid pubisse jooke tinistama:D. Meie käisime vaatasime ära pissiva tüdruku, pissiva poisi ja asusime käbekiirelt suveniiripoodidest kodustele kinke otsima. Mina olin nagu ikka - suur tüütus:D Ei suutnud kohe kuidagi otsustada, mida omaksetele kinkida. Lõpuks sain kingid tehtud: Gerdole Veerale kingakesed (papud), Kristile Aivole Belgia kaardiga magneti pudeliavajaga, Kaidole võtmehoidja ja emale-isale taldriku, mida saab seinale panna. Kingitustele lisasin veel H&M-st ostetud riideid ja kohalikust söögipoest ostetud maiustusi. Viktorile alguses kinki ei leidnudki. Kuna olime eelmisest päevast väga-väga väsinud, otsisime endale istumiskohta. Istusime mingi kohviku väliistumiskohas ja siis tuli ettekandja ja küsis meie käest tellimust. Siis vastas vist Pille-Riin (?), et "Can we think" ja siis tuli meile neljale väga tuntud lause:D "Don't think, just drink":D. Ühesõnaga, me ei tohtinud mõelda ja pidime sealt lahkuma:D Nii jõudsime ikka oma armastatud kohta: maci:D JÄLLE:D võtsime joogid või kes mida. Mina võtsin vist jäätisekokteili. Ja istusime ning puhkasime jalgu. Ja seda vääääga kaua:D no ütleme tund aega vähemalt, ilmselt ülegi:D Pingutasime eile sportimisega lihtsalt ilmselt üle:D Jälgisime ümbritsevaid inimesi, naersime jälle kõhud ja Sander vestles läbi mobiiltelefoni oma sõbrannaga. Eriti nalja pakkus meile Kadi taga istuv vanem mees, kes alalõpmata oma nina kookis. :D:D Okei, see selleks. Olime seal siis väga kaua ja siis otsustasime, et ostame viimased kingid oma tuttavatele. Mina sain Viktorilegi kingi. Sellega sai jälle nalja. Valisime ja valisime, kuni lõpuks tuli klienditeenindaja huvi tundma, et mis suurust ja mis värvi meil vaja on. Ma ütlesin, et halli värvi, aga ei tea mis suurust. Siis ta proovis S-suurust enda särgi peale ja meie Kadiga hakkasime naerma, sest mõtlesime ja rääkisime eesti keeles, et ta aru ei saaks, et ta võiks seda enda palja ihu peale proovida. Siis kliendidteenindaja ehmatas ära ja küsis, et "What's wrong?":P Hakkasime veel rohkem naerma ja läbi naerupahvakate suutsin talle öelda, et ta võiks seda enda palja ihu peale proovida:D Mees hakkas "pisut" punastama ja võttis särgi seljast. Ent siis kui ta seda S-suurust seljast võttis tuli ka ta oma särk üles, niiet meie soov läkski mingil määral täide:D Ja me hakkasime veel rohkem naerma ning mees hakkas veel rohkem punastama:D:D Lõpptulemusena ma siiski ostsin selle särgi ära. Kassas oli teine mees, kes mu ostu sooritamise järel mulle silma tegi:D Minu mure kinkidega oli lahendatud. Peagi said lahendatud ka kõikide teiste meie kaaslaste mured ning meile jäi pisut aega riidepoodides shoppamiseks. Läks jälle pisut aega, enne kui me shopping streeti leidsime, aga kui me selle siiski lõpuks leidsime, siis sattusime väga elevusse, eriti poes nimega Jennifer, kus olid megaodavad, ma ütlen MEGAODAVAD asjad. Pille-Riin sai endale teksad, ent mina ei suutnud nii ruttu endale valida, ma olen kord juba selline:D ja jäin ilma püksata:D:D Ühesõnaga, lõpuks me tõttasime oma kohtumispaika. Kui kõik olid sinna jõudnud (keskväljak oli vist) siis läksime kõik koos mingisse pitsakohvikusse, kus meile oli kinni pandud pikk-pikk laud ja meile öeldi, et saame tellida 11 euri eest sööki ja 2 euri eest jooki. :) Mina valisin 9 eurise Hawaii pitsa ja Fanta. Pitsa oli VÄGA suur. Kahjuks ma seda lõpuni ei suutnud süüa. Mitte, et ma ei jaksanud, vaid mul sai jook otsa. Ja ilma joogita sööki ma ei söö. Liiga kuiv minu jaoks. Kuigi iseeenesest oli pitsa väga maitsev! :) Käisime allkorrusel vetsus ja läksime õue. Käbekiirelt käisime veel ühes kingapoes:D Kust ma oleks PEAAEGU endale ilusad papud ostnud (10EUR), aga Pille-Riini kaine mõistus soovitas mul neid mitte osta:). Tulime siis poest ära ja oligi aeg tagasi rongijaama kõndida. Sõitsime rongiga tagasi Antwerpeni ja meie aeg Euroopa pealinnas oligi läbi saanud. Taas ratastega noortekeskuseni ja kell oli juba üsna palju, seega läksime varakult magama, minu mäletamist mööda ei mänginud isegi libahunti, sest järgmine õhtu oli tulekul pidu ja tahtsime välja magada. Chat-chat Kadiga ja mõnus-mõnus uinak! Head ööd:)