Day 6. // 17th of July

Tere kena hommikupoolikut! Lõpuks ometi saame kauem magada! Saime kuni kella 10ni magada. See oli tõepoolest suur kingitus, sest eelmised päevad olid vägaväga väsitavad! Ärkasime, sõime, tegime tavapäraseid tegevusi. Mingi aja pärast jaotati meid paaridesse, et kes hakkavad koos fotograafia workshopi tegema. Enamus tegid paarid ise, ent mina ei jõudnud ja nii jäin Jeroeniga paari. Aga ma olen selle üle väga õnnelik :) Fotograafiaalaselt hakkas meid juhendama. Kõigepealt kirjutas ta üles populaarsemad teemad ja siis pidime valima igaüks teema, millest me hakkame pilte tegema. Mina valisin teemaks inimesed ja Jeroen valis looduse :) Esialgu püüdsin teha pilte inimestest, kes olid noorteka aias. Seal olid mingid kaks võõrast naist, kes lehte lugesid. Jeroen küsis neilt, kas ma võin neist pilti teha ja nii sündisidki mu esimesed pildid :) Seejärel klõpsasin mõne pildi Kadist ja edasi viis meie tee aiast välja. Nägin Sandrit vanal mahajäetud jalgrattal poseerimas ja kasutasin võimalust ning volaaaaaaaa - ma sain ideaalse pildi! Edasi suundusime Jeroeniga mingile kõrvalteele, kus oleks hea loodusest pilte teha. Esialgu ei saanud Jeroen kuidagi vedama, ent kui ma talle paar head nippi näitasin, oli mees nagu ehtne fotograaf. Ta pildid tulid oivalised! (Vähemalt minu jaoks!) Siis läksime näitasime oma pilte Sofiele, kes ütles, et väga head pildid, ent saab ka paremini. Ta seletas, mida me oma fotode juures muutma peaksime ja saatis meid tagasi uusi fotosid tegema. Mina tegin seekord pildi Jeroenist ja Kathleenist raudteepeal ja Jeroen pildistas mesilasi ja muid elukaid loodusest. Taaskord jäin ma oma välja valitud pildiga väga rahule! Jeroen valis pildi, kus ta pildistas läbi lehtede sillerdavat veeloiku, millel peegeldus vana kõrvalasuv hoone. Kuna Sandri ja Kathleeni meeskonna kolmas liige Kris-Arnold oli Sandri fotokaga plehku pannud ja kostis, et jääb päikeseloojangut ootama (:D:D) laenasin oma fotokat Sandrile. Kahjuks sai aku tühjaks ja mingit pilti, mis teda oleks rahuldanud, tal ei õnnestunud saada. Laadisin veidi akut ja näitasime oma pilte Sofiele, kes taaskord polnud meie piltidega rahul (ehkki meie ise olime vägaväga). Siis kadus meil küll igasugune isu uusi pilte teha. Panin digika laadima, et Sander ja Kathleen saaks pilte teha, ent ise me enam pilte ei teinud, väitsime lihtsalt, et aku on liig tühi. Mulle meeldis, et Sofiele mu pildid meeldidisid, aga mind häiris, et ta polnud kunagi rahul ja ta ei mõistnud ka seda, et alati ei saa kunstlikult sellist olukorda tekitada, nagu me olime eelnevad pildid teinud. Sofie rahulolematus ajas ka teisi pildistajaid endast välja. Viimaks olid peaaegu kohal - kõik peale Krisi:D Ootasime tükk aega Krisi ja lõpuks ta tuligi! :) Ütles, et sai paar head pilti:P Peale pildistamist oli meil LÕPUKS aega enesele:D Oli Belglaste kord süüa teha. Köögis askeldasid grupiliidrid ja Tahnee ning Fred. Enamus eestlasi magas. Ja mina mängisin Kersteni, Jeroeni ja Kathleeni ning Patjega jalgpalli. Väga vahva oli. Oli aeg natuke puhata ja sõbruneda belglastega (oli ka aeg!:D). Igatahes, teised belglased tegid samal ajal kolmekäigulist rooga: eelroaks krevettidega täidetud tomatid; belgia friikartulid ja keedetud liha ning magustoiduks chocolate mousse. Tomati ma suutsin isegi ära süüa! (kuigi ma krevette tavaliselt ei söö) Ja mulle isegi maitses :) Aga pean kahjuks tunnistama, et liha mulle kahjuks ei meeldinud (ja see ei näinud kõige parem välja ka). Ehkki friikartulid see-eest olid väga head! Lihaga sai ka nalja. Ma istusin igaks juhuks eestlaste lauda (mõnikord ma istusin ka belglaste lauda, et nendega paremini sõbruneda:)) ja õigesti tegin, sest meie lauast ei meeldinud liha vist eriti kellelegi. Mina tegin oma lihaga pättust ja vihastasin pisut Marttinit (kes teab, see teab). Igatahes, nalja sai. Eriti nende toredate köögikäikudega, ettekäändega friikartuleid juurde võtta. Belglastel pidi olema selline komme, et kolmekäigulise õhtusöögi vahepeal ära ei tohi käia, seepärast oligi köögis käimine pisut eriline:D:D Õnneks tunnistasid ka belglased, et liha ei kukkunud päris selline välja, nagu nad soovinud olid ning siis ma ei tundnud enam end nii süüdi ja pirtsakana. Saime õhtusöögi igatahes lõpuks söödud ja hakkasimegi õhtuseks peoks sättima. Muidugi mõista - sinna saime jalgratastega:P Sättimisel belglased vist pisut imestasid, et Eesti tüdrukud end nii üles löövad, aga meie jaoks oli see tavaline. Mina panin end üleni valgesse (meie grupijuht Kätlin soovitas meid valgelt riietuda, sest valge värv pidavat seal helendama). Valge õlapaeltega pluus ja valged pikad teksad. Lasin juuksed sirgendada ja olingi valmis. Endiselt ei mingit meiki :) (I'm so proud of myself). Ootasin pisut, kuni teisedki valmis said ja sõit võiski alata. Jõudsime peopaika (noortekeskus JOH, mis oli belglastele nagu kodu!) umbes kella 10-11 vahepeal. Kui me JOH-i jõudsime, anti meile kohe snäkid ja ühe tasuta joogi kaart (mina valisin tasuta joogiks Pinacolada, mis oli, muide, super hea!). Need olevat Patje sõnul meile andnud Honorary Chairman of JOH, Danny Brijs. Jõin oma joogi ära, tantsisime pisut ja läksime (mina, Patje, Kadi, Kersten, Tahnee, Pille-Riin) raha välja võtma, sest seal sai ainult sularahas maksta. Kui jõudsime pangaautomaadini, selgus, et välja sai võtta ainult 20euriseid. Seega mina otsustasin raha mitte välja võtta, sest see oleks olnud kulutamiseks liiga suur summa ja samuti oleks lisandunud automaadist raha väljavõtmise tasu, seega the deal was off:P Pille-Riin võttis raha välja ning tegi minu mäletamist mööda Kersteniga pooleks. Tahnee ostis veel endale suitsu ja alustasime tagasiteed. Tegime palju pilte ja jõudsime lõpuks ka tagasi peopaika. Kõik olid end kenasti sisse seadnud, kes tantsis, kes jõi õlut (Kris jõi paaaaallljuuu õlut!) ja kes mängis lauajalgpalli:P Mina eelistasin loomulikult tantsimist ning juba võtsingi sammud tantsuplatsi poole. Äkitselt katkestati muusika ja klaasitaha diskoripulti vaadates nägime Patjet, kes ütles mikrofoni "Heeeere's Freddy! Naughty naughty!" Ja nii mitu korda õhtu jooksul:D:D. Nalja sai:D:D Eesti tüdrukud said suure tähelepanu osaks ja pidu oli täies hoos. Mulle meeldis selle koha juures see, et see oli seal olnud inimestele nagu kodu - kõiki laule teati peast, see koht oli pisike, nagu nende oma kodu :) Selline armas väike kõrtsu moodi koht :) Vahepeal tantsiti ka kantritantsu (esimest korda sain oma silmadega sellist asja näha, mida tavaliselt ainult telekast näen). Muusikavalik oli väga hea, mulle väga meeldis. Ehkki teistsugune, kui Eestis, aga sellest polnud küll lugu. Ühesõnaga, mina saan selle õhtu igati kordaläinuks lugeda! Algul pidi tagasitulek olema kahes jaos: ühed kell 1 öösel ja teised siis, kui tahavad. Aga kell 1 ei tahtnud veel keegi koju minna ja lõpuks läksime kõik koos (peaaegu, v.a Jane, Sofie ja Kersten ja Tahnee) koju. Meile tulid järgi Kersten ja Jane ja Tahnee (vist?), aga Sofie jäi sinna pidutsema. Sellest tuli meile ka pisut pahandust, et teisi järele ei oodanud, ent meie ei tahtnud seal külmetada ning ei leidnud, et me valesti oleksime käitunud. Asi puhuti lihtsalt liiga suureks. Kohale jõudes ootasime ära Jane, kelle käes oli toa võti. Võtsime toast oma asjad ja läksime telki. Kell oli umbes 5. Algul taheti, et me ärkaksime kell 9, aga meie hakkasime protesteerima ja äratus lükatigi edasi! :) JEI:)
Olime väga-väga väsinud ja läksimegi magama. Täna ei jaksanud juttugi puhuda. Kadi oli ka kuidagi väga väsinud, seega läksime pea sõnagi lausumata magama. Aga oli vähemalt tore õhtu! Und!